üritus

See also: uritus

Estonian

Etymology

From üritama +‎ -us. Compare Finnish yritys.

Noun

üritus (genitive ürituse, partitive üritust)

  1. event (prearranged social activity)
  2. attempt
    Synonyms: katse, proov
  3. cause (goal, aim or principle)

Declension
Declension of üritus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative üritus üritused
genitive ürituse ürituste
partitive üritust üritusi
illative üritusse
üritusesse		 üritustesse
üritusisse
inessive ürituses üritustes
üritusis
elative üritusest üritustest
üritusist
allative üritusele üritustele
üritusile
adessive üritusel üritustel
üritusil
ablative ürituselt üritustelt
üritusilt
translative ürituseks üritusteks
üritusiks
terminative ürituseni üritusteni
essive üritusena üritustena
abessive ürituseta üritusteta
comitative üritusega üritustega

Derived terms
  • kultuuriüritus
  • muusikaüritus
  • spordiüritus

Further reading
  • üritus in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “üritus”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • üritus in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • üritus in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.