funktsioon

Estonian

Etymology

German Funktion.

Noun

funktsioon (genitive funktsiooni, partitive funktsiooni)

  1. function (what something does or is used for)
  2. (biology) function (physiological activity of an organ or body part)
  3. (functional linguistics) function (way of achieving an aim using language)
  4. (mathematics) function (relationship between inputs and outputs)

Declension
Declension of funktsioon (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative funktsioon funktsioonid
accusative funktsiooni funktsioonid
genitive funktsiooni funktsioonide
partitive funktsiooni funktsioone
funktsioonisid
illative funktsiooni
funktsioonisse		 funktsioonidesse
funktsioonesse
inessive funktsioonis funktsioonides
funktsioones
elative funktsioonist funktsioonidest
funktsioonest
allative funktsioonile funktsioonidele
funktsioonele
adessive funktsioonil funktsioonidel
funktsioonel
ablative funktsioonilt funktsioonidelt
funktsioonelt
translative funktsiooniks funktsioonideks
funktsiooneks
terminative funktsioonini funktsioonideni
essive funktsioonina funktsioonidena
abessive funktsioonita funktsioonideta
comitative funktsiooniga funktsioonidega

Further reading
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.