kolleeg

See also: Kolleeg

Estonian

Etymology

Borrowed from German Kollege, from Latin collēga.

Noun

kolleeg (genitive kolleegi, partitive kolleegi)

  1. colleague
    Synonym: töökaaslane

Declension
Declension of kolleeg (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative kolleeg kolleegid
genitive kolleegi kolleegide
partitive kolleegi kolleege
kolleegisid
illative kolleegi
kolleegisse		 kolleegidesse
kolleegesse
inessive kolleegis kolleegides
kolleeges
elative kolleegist kolleegidest
kolleegest
allative kolleegile kolleegidele
kolleegele
adessive kolleegil kolleegidel
kolleegel
ablative kolleegilt kolleegidelt
kolleegelt
translative kolleegiks kolleegideks
kolleegeks
terminative kolleegini kolleegideni
essive kolleegina kolleegidena
abessive kolleegita kolleegideta
comitative kolleegiga kolleegidega

Further reading
  • kolleeg in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “kolleeg”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • kolleeg in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • kolleeg in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.