lõputu

Estonian

Etymology

From lõpp (“end”) +‎ -tu (“-less”).

Adjective

lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)

  1. endless, unending, interminable, neverending

Declension
Declension of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
singular plural
nominative lõputu lõputud
genitive lõputu lõputute
partitive lõputut lõputuid
illative lõputusse lõpututesse
lõputuisse
inessive lõputus lõpututes
lõputuis
elative lõputust lõpututest
lõputuist
allative lõputule lõpututele
lõputuile
adessive lõputul lõpututel
lõputuil
ablative lõputult lõpututelt
lõputuilt
translative lõputuks lõpututeks
lõputuiks
terminative lõputuni lõpututeni
essive lõputuna lõpututena
abessive lõpututa lõpututeta
comitative lõputuga lõpututega

Further reading
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “lõputu”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • lõputu in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • lõputu in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.