suhteline

Estonian

Etymology

From suhe (“relation, relationship”) +‎ -line (adjective-forming suffix). Compare Finnish suhteellinen.

Pronunciation
  • IPA(key): /sˈuhteline/

Adjective

suhteline (genitive suhtelise, partitive suhtelist, comparative suhtelisem, superlative kõige suhtelisem)

  1. relative, comparative

Declension
Declension of suhteline (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative suhteline suhtelised
genitive suhtelise suhteliste
partitive suhtelist suhtelisi
illative suhtelisse
suhtelisesse		 suhtelistesse
suhtelisisse
inessive suhtelises suhtelistes
suhtelisis
elative suhtelisest suhtelistest
suhtelisist
allative suhtelisele suhtelistele
suhtelisile
adessive suhtelisel suhtelistel
suhtelisil
ablative suhteliselt suhtelistelt
suhtelisilt
translative suhteliseks suhtelisteks
suhtelisiks
terminative suhteliseni suhtelisteni
essive suhtelisena suhtelistena
abessive suhteliseta suhtelisteta
comitative suhtelisega suhtelistega

Synonyms
  • (relative): relatiivne
  • (comparative): komparatiivne, võrdlev

Derived terms

Further reading
  • suhteline in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
  • M. Langemets, M. Tiits, T. Valdre, L. Veskis, Ü. Viks, P. Voll, editors (2009), “suhteline”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language]‎ (online dictionary, in Estonian), 2nd edition, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation)
  • suhteline in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
  • suhteline in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.